Vana renoveeritud maamaja

Viie tärni hotelli mugavused ajaloolises hoones

Isegi üle 200 aasta vanuse maja saab renoveerida energiatõhusaks ja parandada sisekliimat stiili rikkumata.

Pärast 16 aastat välismaal veedetud aega kolis perekond Askolasse ja ostis talumaja, mis on ehitatud 18. sajandil ja korduvalt ümber ehitatud. Pere viis end kurssi võimaluste ja piirangutega, mis on seotud vanade majade energiatõhusust parandavate projektidega.

– Püüe viia vana maja passiivmaja nõuetele vastavaks pole mõistlik, sest selle õhupidavust ei saa tõsta uute hoonetega võrreldavaks. Kuid madal energiatarve on kindlasti saavutatav kaasaegsete isolatsioonimaterjalide ja energiatõhusate akende abil ning rakendades tõhusat soojustagastussüsteemi ja soojuspumpasid. Soojustuskihte lisades ja tarindeid tihendades tuleb kindlasti veenduda, et need toimingud ei halvenda sisekliima kvaliteeti. Niiskustõkke õige paigutus ja hoolikas paigaldamine tuleb samuti tagada, rõhutab ta.

Vanas majas oli loomulik ventilatsioon, mis ei töötanud. Kahekorruselise, väga mahuka maja kütmine talvel oli kallis ja asukoha tõttu päikesepaistelisel mäenõlval tõusis suvel temperatuur toas leige sauna tasemele.

Renoveerimisega sooviti parandada energiatõhusust ja elamismugavust nii, et hästi toimivad elemendid säilitati ja kasutati ära interjööri stiili rikkumata.

Soojustust parandati kõige mõistlikumal ja ökoloogilisemal viisil, kasutades tselluloosist isolatsiooni ja kogu katusekonstruktsioon soojustati ruumi säästmiseks polüuretaaniga. Ülakorruse magamistubade aknad asendati uute energiatõhusamate akendega. Alumise korruse aknad olid juba eelnevalt vahetatud.

Ühtlane temperatuur ja kvaliteetne toaõhk

Mugavamate tingimuste loomiseks oli sundventilatsiooni kasutuselevõtt kõige olulisem muudatus.

– Välismaal elades olime harjunud toimiva sundventilatsiooniga, mis suudab ka niiskust eemaldada ja kuumadel suvepäevadel sissepuhkeõhku jahutada. Selles osas ei tahtnud me mööndusi teha.

Suurte kogemustega, nüüdseks kahjuks meie hulgast lahkunud HVAC projekteerija Marko Räsänen võttis väljakutse vastu, saades enesekindlust enam kui 500 ühepereelamu projekteerimiskogemusest. Kuid lõpuks välja valitud lahendus kujunes pilootprojektiks isegi tema jaoks.

Eesmärk oli tagada stabiilne toatemperatuur 22 °C ja tõmbetuuleta õhuvahetus olenemata aastaajast. Enamgi veel, nõutud oli ka sõltumatu juhtimine erinevates tubades. Elanikud soovisid säilitada ka vanad, kuid täiesti töökorras kiviahjud täiendavaks kütmiseks. Kuna ventilatsioonikanalite paigaldamine oli vältimatu, kujunes kõige mõistlikumaks kütmisviisiks õhkküte – mida kasutati tol ajal ühepereelamutes harva.

Renoveerimise kavandamise ajal elasid praegu täiskasvanud lapsed veel kodus. Sooja vee tarbimine ei olnud väga suur isegi nelja pereliikme puhul ja on praegu kahest täiskasvanust koosnevas majapidamises lausa minimaalne.

– Maasoojuspump või õhk-vesisoojuspump võib hästi sobida suurele perele. Aga meie jaos oleks see tarbetu, osutab majaperemees.

Eraldi süsteem kummaski tiivas

Maja koosneb kahest tiivast ja kummalegi projekteeriti eraldi süsteem. Vajadusel saab seada lõuna- ja läänetiivale erineva toatemperatuuri. Õhk vahetub ühes tiivas tunni jooksul ja – tänu õhu retsirkulatsiooni funktsioonile – standardse vooluhulga korral kahe tunni jooksul teises tiivas. Kolmandik õhust võetakse väljast, ülejäänu on ringlev õhk.

Ühes tiivas tagab ventilatsiooni Enervent Pelican eco PRO greenair HP, mis on rootorsoojusvahetil ja integreeritud väljatõmbeõhu soojuspumbal põhinev ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteem ilma välisseadmeta. Teises tiivas täidab sama ülesannet Enervent Pelican eco EDX-E, millel on Mitsubishi välisseade. Välisseade toodab kuumadel päevadel täiendavat jahutusvõimsust ja tõhusamat kütet temperatuuril alla nulli. Lisasoojust saab kiviahjude ja elektriradiaatorite abil, kui temperatuur väga madalale langeb.

– Aga neid pole kuigi sageli vaja, märgib omanik.

– Kaks soojuspumpa toodavad kokku üle 10 kW küttevõimsust, tarbides energiat alla 4 kW ja see on küllaldane temperatuuril alla -10°C.

Elektrikütet kasutatakse täiendavaks kütmiseks. Elektriradiaatorid paiknevad suurte akende all ning on seatud +17… +18°C. Need kaitsevad külma ebameeldiva kiirguse eest, kui istute talvise pakase ajal akna läheduses.

Rohkesti võimsust

Enervent Pelican eco PRO greenair HP soojustagastuse tõhusus on üle 90% ja Enervent Pelican eco EDX-E vastav näitaja on üle 70%. Soojuspumba tootlikkust ei ole EDX seadme tõhususes arvesse võetud. Et tagada õhkküte ja jahutus nii suures majas, peab õhu vooluhulk olema suurem kui Pelicani seade võimaldab. Seetõttu lisati süsteemi Enervent Energy MixBox õhutsirkulatsiooni seade. Vajadusel võib see õhu vooluhulga neljakordistada, isegi kui algne ventileerimiskiirus püsib muutumatuna.

Kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemi projekteerides keskenduti energiatõhususele. See on osutunud edukaks: omanik ütleb, et kui õues oli külma -34°C, oli greenair HP seadmest väljuva õhu temperatuur -28,5°C ja toas oli sooja +22°C.

Ka jahutamine on väga energiatõhus, sest külm õhk tagastatakse – või tegelikult sooja õhu tagasivool suletakse.

– Isegi kuumal ajal, kui väljas on +28°C, töötab õhksoojuspump vaid aeg-ajalt, ütleb rahulolev omanik.

Seadmete rootorsoojusvahetid muudavad sauna soojuse ja niiskuse kuivaks toaõhuks.

– Toaõhku on talviti vaja niisutada, sest muidu saavad vana maja parkettpõrandad ja seinapaneelid kannatada, selgitab omanik.

Süsteemil puudub CO2 juhtimisfunktsioon, sest see pole nõutav, kui õhu voolukiirus on nii suur.

Silmatorkamatute ventilatsioonikanalite paigaldus

Paljud inimesed kõhklevad, kas soetada sundventilatsioon vanasse majja, sest nad peavad ventilatsioonikanalite paigaldamist tülikaks. Enamikus majades, mis on ehitatud 20. sajandi keskel või hiljem, saab kanalid paigaldada nii, et need ei häiri sisekujundajaid. Kui maja on palju vanem, tuleks kanalid täielikult peita, mis nõuab siseruumides pindade uuendamist. Omaniku sõnul oli ta üllatunud nähes, kui hästi Lindabi eelisoleeritud torusid on võimalik peita majas, mis on ehitatud 18. sajandil. Näiteks oli piisavalt ruumi paigaldada torud ülakorruse kaldus lakke. Torud olid tubade jaoks tavalisest suuremad – ø 200 mm ja ø 160 mm – sest need olid arvestatud normaalsest suuremale jahutamisel vajalikule õhuvoolule.

– Piisava läbimõõduga torud tagavad ka ventilatsiooni väiksema mürataseme.

Köögis tuli üks kapp nihutada 250 mm seinast eemale. Teisele korrusele viivad torud peideti treppi varjatud nutika ehitusliku lahendusega. Tegelikult tuli torustik välja ehitada vaid ühes kohas ja see oleks võinud kergesti kahe silma vahele jääda, kui omanik poleks tähelepanu juhtinud.

Climecon terminalseadmed sarnanevad lilleõiega ja sobivad lakke üllatavalt hästi. Sissepuhkeõhu terminal ühes magamistoas on varustatud 500 W elektriüttekehaga, et siseneva õhu temperatuuri saaks võimalikult kiiresti tõsta.

Loomulikult on torud hoolikalt isoleeritud, et vältida mis tahes kondensatsiooniga seotud probleeme – ja välistada kaod efektiivsuses.

– Jahutamine muutub kiiresti vähem tõhusaks, kui kasutada isoleerimata torusid näiteks kuuma katuse all.

Seadmed ise paigutati silma alt ära keldrisse köögi all.

Alati saab teha paremini

Omanik on mõlema süsteemi tööga väga rahul. Siiski kavatseb ta energiatõhusust veelgi parandada. Suvel paigaldatakse katusele 2 kW paneelide rivi, et varustada ventilatsiooni jahutussüsteemi tasuta päikeseenergiaga.

– Kui ma kavandaksin praegu sarnast renoveerimist, lisaksin ventilatsioonile niiskuse reguleerimise süsteemi ja kiviahjudele eraldi lõõre, lõpetab omanik.