renZero energia renoveerimisprojekt

Energiatõhususe renoveerimine ühepereelamus

Energiatõhususe renoveerimine perekond Salopelto 65 aastat vanas majas algas 2013. aastal ja lõppes 2014. aasta kevadel. See on märkimisväärne pilootprojekt, mille käigus puitkarkassmaja renoveeriti A-energiaklassi hooneks. Maja on tüüpiline Soome ‘veteranimaja’, mis töötati välja ülesehitusperioodil pärast II maailmasõda omal käel ehitatava majana rindelt tagasi pöördunud sõdurite jaoks. Selle ventilatsiooni tagab Enervent Pandion MD-CHG ja soojavarustus toimub ventilatsiooni kaudu.

Soomes on umbes pool miljonit vana eramut ja asjatundjate arvates tuleks vähemalt need, mis on ehitatud enne 1980-ndaid aastaid, energiatõhususe parandamiseks renoveerida.

See 1948. aastal ehitatud poolteisekordne veteranimaja asub Kagu-Soomes Lappeenranta linna lähedal Luumäkis ja oli enne 2013. aastal alanud energiarenoveerimist peaaegu algses olukorras. Aastate jooksul tehtud muudatused olid tühised – isegi põrandalauad olid algupärased. Üksnes mõned aknad olid vahetatud ja teistele olid lisatud täiendavad raamid. Puitkarkassil ja puitvooderdisega majal oli plekk-katus. Välisseinte soojustuseks oli kasutatud saepuru.

Kodu pikaks ajaks

Nagu kõikides veteranimajades, on alumisel korrusel köök, elutuba ja veel üks tuba. Avatud veranda sissepääsu juures pakub suviti meeldivat lisapinda. Ülakorrusel on kaks magamistuba, saun ja vannituba. Elanikud on oma kodu funktsionaalse ruumijaotuse ja ajatu arhitektuuriga väga rahul.

Selles majas sündis ehitusinsener ja kutseline kooliõpetaja Seppo Salopelto. Ta on elanud koos oma naisega majas peaaegu kogu elu ja kasvatanud üles kolm last, kes on hiljem kolinud omaette elama.

Lisaks energiasäästule soovisid härra ja proua Salopelto põhjaliku renoveerimisega muuta vana maja mugavamaks. Salopelto on ehitustööstuse asjatundjana ka projekti järelevaataja, kasutades seda oma magistritöö alusmaterjalina.

Sama energiatõhus kui uus hoone

Salopelto maja valiti välja renZero pilootprojektiks Projekti rahastab Soome tehnoloogia ja innovatsiooni rahastamise amet (Tekes) ja selle eesmärk on arendada ühepereelamute renoveerimise energiatõhusat kontseptsiooni. 2011. aastal käivitunud projekt otsib toimivaid lahendusi Soomes ja Rootsis ajavahemikus 1940 kuni 1970 ehitatud ühepereelamute energiatõhususe parandamiseks.

Pilootprojekti eesmärk on ambitsioonikas: muuta hõre vana maja A-energiaklassi hooneks, mille õhuleke oleks väiksem isegi uutele majadele esitatavatest nõuetest. See on ilmselt lähedal tõhususele, mida näeb nullenergia majade puhul. Asjaolu, et elanikud jäid renoveerimisprojekti ajaks majja elama, muutis selle veelgi keerulisemaks.

Põhjalik energiarenoveerimine

Hoone välisseinad renoveeriti täielikult. Katusekate, aknad ja uksed vahetati ning välisseinad kaeti Paroci poolt spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud elementidega.

On ilmne, et õhukindlad ja hästi soojustatud välisseinad ei ole piisavad, et muuta hoone nullenergia majaks. Lisaks energiatarbimise vähendamisele tuleb suurendada ka taastuvenergia osakaalu. Salopelto majas saavutati see maasoojuspumba ja päikeseenergia kasutuselevõtuga.

Pärast renoveerimist jaotub soojus mugavalt ventilatsioonisüsteemi kaudu. Sellega välditi radiaatorite või vesipõrandaküttega seotud ulatuslikke paigaldustöid. Sundventilatsioonisüsteem oli vajalik energiatõhususe saavutamiseks, aga ka toaõhu kvaliteedi tõstmiseks. Seega tagab Enervent Pandion MD-CHG seade ventilatsiooni ja tagastab väljuva õhu soojuse, jahutades ühtlasi toaõhku suvel. Kui sissepuhkeõhk on maha jahtunud, siirdatakse välisõhust eemaldatud liigne soojusenergia energiaallikasse.

Maasoojust ja päikesepatareide toodetud soojusenergiat kasutatakse nii sooja vee kui sissepuhkeõhu kütmiseks. Ventilatsioonisüsteemi välisõhu torudel on eraldi vesiküttespiraalid alumise ja ülemise korruse tarvis. Vee vooluhulka juhitakse mootorventiilide abil vastavalt küttevajadusele, olenevalt toatemperatuurist. Soojuspumba töövedelik tsirkuleerib CHG spiraalis, mis on paigaldatud Enervent Pandion MD-CHG ventilatsiooniseadme välisõhu kanalisse. Spiraal toimib talvel välisõhu eelsoojendajana ja suvel eeljahutajana.

Maksimaalne õhutihedus

Projekti võib arvutuste põhjal juba praegu edukaks pidada, kuid üksnes aeg näitab, kui energiatõhus ja mugav Salopelto renoveeritud maja tegelikkuses on. Igal juhul on see nüüd kõike muud kui hõre ja lekkiv. Veebruaris 2014 tehtud mõõtmiste põhjal on erinevus vanade ja uute näitajate vahel märkimisväärne, ehkki mõned lekkekohad on endiselt olemas. Lekkeid on avastatud vundamendi ja põranda tarindites, mis jäid renoveerimisprojektist välja ning kohati ühendustes veranda katuse ja vana seina vahel, millele ligipääs ilma konstruktsioone kahjustamata oli keeruline.

Enne renoveerimist oli õhuleke (n50) umbes 9 1/h ja praegu on see 3,1 1/h. Ametlik nõue uute majade puhul on 4,0 1/h. Õhu läbilaskvus paranes 65%. Ehitusmääruse osa D5 kohaselt on ühepereelamu õhu läbilaskvus hea, kui leke ei ületa 3 1/h ja keskmine tase on vahemikus 3 kuni 5 1/h. Vana maja kohta oli tulemus väga hea, isegi kui passiivmaja tase jäi saavutamata.

Ulatuslik monitooring

Maja vana jaotuskilbi kõrvale paigaldati uus, mis võimaldab jälgida kütteenergia tarbimise ja tootmise üksikasju. Tehnikaruumi paigaldati neli energiakulumonitori, mis mõõdavad sooja vee tarbimist ning maasoojuspumba ja päikesepatareide energiatootmist Soome tehnikauuringute keskuse VTT tarvis. Kõik seadmed on ühendatud jadamisi ja need on kaugloetavad 3G võrgu kaudu.

Ensto Enervent jälgib kaugseire abil nii ventilatsiooni toimimist kui süsinikdioksiidi taset magamis- ja elutoas. Ajavahemikus märtsist suveni on toatemperatuur püsinud seatud taseme lähedal. Üksikutel kuumadel kevadpäevadel ei ületanud toatemperatuur +25°C ja CHG spiraal jahutas sissepuhkeõhu kuni 12°C.

renZero arendusprojekti koordineerib Paroc ja rahastab Tekes ning koostööpartnerid on Ensto Enerventi kõrval Arhitektuuribüroo Kimmo Lylykangas, Metsäwood, Oilon, Puuinfo, Skaala ja VTT. Teine pilootprojekti maja ehitati samuti 1940-ndatel aastatel ning asub Rootsis Stockholmi kesklinna piirkonnas.

Projekti lõpparuanne avaldatakse 2014. aasta lõpus.