Tööstushooned ja bürood

Ideaalne sisekliima tootmishoones

Erinevate ruumide ventilatsioon, kütmine ja jahutamine on juhitud kuluefektiivselt ja mugavalt erivahendite abil.

Porvoos asuv masinaehitusettevõte Metallityöliike Tom Nyberg Ky investeeris kaasaegse tootmishoone ehitusse õigel ajal, keset majanduslangust. Kohvitootja Robert Paulig Oy tegutses ettevõtte vanas hoones rentnikuna ja vajas rohkem ruumi.

– Nad soovisid võtta meie töökoja ruumid oma kasutusse. Majanduslanguse ajal on nõudlus masinatööstuse toodangu järele väheneb, seega saabus aeg tegutseda arendajana. Kui kasv taastub, tuleb ka siin Porvoos ruumist puudu, ütleb Anders Nyberg.

Paindlikud lahendused

Kui ettevõte otsib tootmis- ja bürooruume, on võtmetähtsusega asukoht, head sisetingimused ja kohandamise võimalused. Töökeskkond on kiires muutumises ja ruumid peavad olema võimelised kohanema muutuvate vajadustega võimalikult lihtsal moel. Lisaks ehituslikele lahendustele, mis võimaldavad ruume liigendada ja laiendada, tuleb arvesse võtta ka tehniliste süsteemide modifitseeritavust.

Just sellise kaasaegse kohandatava tootmishoone rajas Metallityöliike Tom Nyberg Ky Tolkkinenis aastal 2013. Ettevõte kolis oma tootmise uude hoonesse 2014. aasta alguses. Nüüd saab ettevõte välja rentida suure tootmishalli tervikuna või jaotatuna kaheks eraldi ruumiks, samuti kaasaegse valgusküllase büroo kahel korrusel.

Metallityöliike Tom Nyberg Ky on 1964. aastal asutatud pereettevõte, mida juhib teise põlve esindajana Anders Nyberg. Olles eluviisilt tüüpilised ettevõtjad, pole tema vanemad praegugi täielikult erru läinud. Ja keskkond jätkamiseks ei saaks parem olla: uues töökojas on kõik projekteeritud toimima täiuslikult ja tingimused on suurepärased.

Ettevõtte krunt ja tootmishooned paiknevad vahetult Soome lahe ääres Porvoo Tolkkineni linnaosas. Vaade merele uue tootmishoone büroo aknast maksaks elamuehituses hingehinda.

Metallityöliike Tom Nyberg Ky soetas 1971. aastal ehitatud tööstushoone koos krundiga kümme aastat tagasi. Hoone on ühendatud kaugküttevõrku. Kaugküte oli üks võimalustest, mida uue tootmishoone puhul kasutada.

– See oleks olnud kõige soodsam valik investeeringute seisukohalt, ent kasutuskulud on üsna ennustamatud, märgib Nyberg.

Kaaluti ka maaküttesüsteemi, kuid energiakaevude puurimine on võrdlemisi kallis ja kõrge radoonisisaldusega piirkonnas ka riskantne lahendus. Kollektorid oleks võinud paigaldada ka merepõhja, aga Nybergi arvates ei ole see tiheda laevaliikluse tõttu ohutu lahendus.

Jahutus on oluline funktsioon

Nyberg soovis toimivat, nõudluspõhiselt reguleeritavat ventilatsiooni, mis võimaldaks nii õhu jahutamist kui niiskuse eemaldamist.

– Tänapäeval kasutatakse energiatõhusate tootmishoonete kütmiseks ka õhksoojuspumpasid. Need toodavad soojust kütteperioodil ja vajadusel jahutavad siseruume suvel. Kuna masinaehitustehase toimimine tekitab talvel rohkesti heitsoojust, vajasime õhksoojuspumpadest universaalsemat lahendust, selgitab Nyberg.

2014. aasta kevadel oli vaja jahutust, kui väljas oli sooja kõigest +8°C.

HVAC projekteerija Jörgen Holmi kavandatud hooneautomaatika lahendus tagab kõikidele ruumidele optimaalsed tingimused kõige paindlikumal, energiatõhusamal ja kuluefektiivsemal viisil. Tootmisruumid saab jagada kolme ossa. Igal sektsioonil peab olema eraldi ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteem, sest vajadused võivad töö iseloomust sõltuvalt olla väga erinevad. Erinevad on ka vajadused büroo- ja ühiskondlike ruumide osas umbes 250 m2 suurusel alal. Kasutatakse ka erinevat soojavarustuse süsteemi. Tootmisruumides kasutatakse õhkkütet ning büroo- ja ühiskondlikes ruumides kasutatakse mugavuse mõttes vesi-põrandakütet. Ühiskondlikes ruumides on töötajate jaoks duširuum. Nõudlus sooja tarbevee järele on tootmisruumides väike.

Professionaalselt disainitud

Hoone ventilatsiooni, kütte ja jahutuse lahendus koosneb ühest Enervent Pegasos HP Aqua seadmest ja neljast Enervent Pallas HP Aqua KI seadmest – kõik seadmed omavad niiskuse eemaldamise funktsiooni.

– See on suurepärane valik, sest nendes sisaldub kõik vajalik, märgib Nyberg.

Hoone ventilatsioon, küte ja jahutus on teostatud sektsioonidena. Igast sektsioonist tagastatud soojus juhitakse EnergyBUS kaudu energiapanka, seadmeruumis paiknevasse 5000-liitrisesse Akvaterm akupaaki. Akupaagi soojust kasutatakse vastavalt vajadusele: põrandaküttesüsteemis ja tarbeveeks bürookorrusel, sissepuhkeõhu soojendamiseks ventilatsiooniseadmete küttespiraalidega ja sissepuhkeõhu soojendamiseks, millest on kuumal suvepäeval jahutamisega niiskus eemaldatud.

Elektriküttekehi kasutatakse lisasoojuse tootmiseks talvel väga külma ilma korral. Ka kaugküte on kasutatav varuvariandina erakordselt pikkade külmaperioodide puhuks.

Süsteem on osutunud kuue kuuga väga energiatõhusaks: uue halli tarbitud kütteenergia moodustab vaid kuuendiku (6500 kWh) sellest, mis läks vaja vana halli kütmiseks.

Tootmisruumide õhkkütte- ja jahutussüsteemide projekteerimine eeldab projekteerijalt kompetentsust ja kogemusi.

– Laitmatu sisekliima ja kvaliteetse õhu saab tagada, reguleerides süsteemi piisavale jahutus- või küttevõimsusele. Õhu vooluhulk peab jahutuse puhul olema reguleeritud suuremaks. Soome ehitusseadustikus sätestatud miinimumtasemel pole võimalik piisavat tootlust tagada, rõhutab HVAC-projekteerija Jörgen Holm.