Uus eramu

Lihtne hübriidlahendus

Asjatundja valib oma majale lihtsa ja töökindla ventilatsiooni- ja küttesüsteemi.

Ehitusala professionaalina on selle hoone ehitajale tuttavad ka uusimad võimalused ja ta mõistab väga hästi, milliseid eesmärke tuleb silmas pidada, ehitades eramut võimalikult energiatõhusaks säästlikul viisil – ja millised eesmärgid ei ole veel päris mõistlikud.

– Praegu pole piisavalt oskusteavet passiivmajade kohta, rääkimata nullenergia majadest, et need võiksid olla mõistlik valik iseäranis omal käel ehitajale. Isegi professionaalilt nõuavad need põhjalikke teadmisi, kogemusi ja erilist tähelepanu, rõhutab ta.

Vastupidav ja ökonoomne

Nagu paljud Soome mehed, tahtis ta oma perele ise maja ehitada. Aga kuna pingeline töö ja kasvav pere seadsid oma ajapiirangud, tuli põhilistes asjades kohe alguses otsused langetada.

– See võtab aega, kui ehitad maja ise koos oma isaga. Olen ehitanud peamiselt suviti ja ei söanda lubada, et saame kolida uude majja jõuludeks 2014. Seepärast pidid materjalid ja ehitusmeetodid võimaldama pikka ehitusaega.

Kividest laotud maja on turvaline lahendus. Termoplokkidest ehitades saab seinad, mis vajavad vaid sobivat katet. Keldrikorruse laeks kasutatakse õõnesplaati.

Hoone energiaklass on B, madal energiaklass. Passiivehitus ei olnud valitud EPS-plokkidega võimalik. Tarindid on projekteeritud võimalikult õhukindlaks ja hästi isoleerituks. Katus soojustati polüuretaaniga, et tagada parim võimalik soojusisolatsioon ja õhutihedus ning ruumi võita.

Perre sünnib sügisel 2014 teine laps ja kaalutud on ka teise husky võtmist. Ühekorruselise maja kogupindala on umbes 300 m2, mis on perekonnale mõistlik lahendus. Keldrikorrusel on tehniline ruum ja lisaruumid harrastusteks.

Rõhk on mugavusel

Elutoas on suured aknad, sest rohke loomulik valgus oli midagi, mille suhtes perekond ei soovinud kompromisse teha. Energiatõhusad aknad on kattega, mis väldib uduseks minemist ja kaitseb suvel toa ülekuumenemise eest.

– Siiski tuli ventilatsioonisüsteemi projekteerides siseõhu jahutamist nii või teisiti arvesse võtta, nendib ehitaja.

Ehitaja kaalus oma maja kütte- ja ventilatsioonilahendust koostöös HVAC projekteerija Aki Mikkelsoniga. Arutati erinevaid võimalusi investeeringu ja kasutuskulude seisukohalt ning lõplik otsus langetati mugavust silmas pidades.

Perekonnas, kus on mitu last ja lemmiklooma, on põrandaküte väga mugav lahendus. Ka sooja vee kulu on suur. Lisaks Pegasos HP Aqua seadmele kuumutab majas vett ka veetsirkulatsiooniga soojust salvestav kamin. Soojus salvestatakse 750-liitrises Akvaterm akupaagis.

Kõige muu eest kannab hoolt üksainus seade, Enervent Pegasos HP Aqua, millel on ka niiskuse eemaldamise funktsioon. Ventilatsiooniseade on varustatud nii mehaanilise soojustagastuse (pöörlev soojusvaheti) kui ka integreeritud väljatõmbeõhu soojuspumbaga. Seega on soojustagastuse võime oluliselt suurem kui tavapäraste soojustagastuslahenduste puhul. Soojuspumba eraldatav liigsoojus salvestatakse akupaaki, kust seda saab kasutada kütmiseks.

Igas suhtes tõhus

Kuumadel suvepäevadel ei põhjusta ebamugavustunnet mitte temperatuur ise, vaid suur õhuniiskus. Kui liigne niiskus on toaõhust eemaldatud, tuleb seda vaid veidi jahutada, et tunda ennast hästi. Niiskust eemaldades jahutab Enervent Pegasos HP Aqua väljatõmbeõhu soojuspump õhu umbes +7… +10 °C. Seejärel soojendab järelkütte spiraal õhu kuni +17… +19 °C ja see puhutakse sisse sellel temperatuuril. Isegi kõige niiskematel kuumaperioodidel püsib tubades stabiilne ja meeldiv õhk.

Energiatõhus ventilatsioonisüsteem võtab arvesse muutuvad tingimused nii toas kui õues. Enervent Pegasos HP Aqua seadet juhivad süsinikdioksiidi ja niiskuse integreeritud andurid. Ventileerimise kiirus suureneb niiskusanduri märguande peale, näiteks pärast duši all käimist.

Aki Mikkelson ütleb, et ventilatsioonisüsteemi projekteerimine õhukindlale, energiatõhusale hoonele nõuab erinevate valikute põhjalikku uurimist ja hoolikat arvestust. – Õhu vooluhulk tuleb projekteerida õigele tasemele ja jahutusfunktsioon muudab selle keerukamaks. Kaalusime ühe valikuna ka nõudluspõhiselt reguleeritavat ruumispetsiifilist ventilatsioonisüsteemi, aga sellest loobuti kallima hinna tõttu. See muutis ventilatsioonisüsteemi tasakaalustamise keeruliseks, sest projekteeritud tingimustele vastavaks seatud süsteem tuli kohandada ka väiksema õhuvoolu puhuks, selgitab ta.

Nõudluspõhise ventilatsioonisüsteemi puhul juhitakse õhuvoolu ruumispetsiifilise kontrolleriga, mis lähtub kasutusest. See tähendab, et süsteem seab tühjas magamistoas kontrolleriga väiksema vooluhulga, aga ventilatsioon teistes ruumides jääb endiseks. Kui juhtimissüsteem ei sisaldu projektis, aga jahutamine on ette nähtud, tuleb õhuvool reguleerida jahutusrežiimi suuremale voolule, ent ühtlasi tuleb tagada piisav ventilatsioon torustiku lõpus olevates ruumides ka nõrga õhuvoolu korral.

Kui mõõdistus on õige, on ka toaõhk hea ja ventilatsioonisüsteem töötab alati tõrgeteta.